Veljed
Diameeter
Diameeter on enim tuntud valuvelje parameeter, mis iseloomustab valuvelje üldist läbimõõtu ja mille mõõtühik on tollides (“). Mida suurem toll, seda kaugemalt on velg nähtav ja efektiivsem. Kui ca 10 – 15 aastat tagasi kuulusid sõidukite standardvarustusse 14″ – 16″ valuveljed, siis tänapäeval võiks selleks pidada 17″ – 20″ vahemikku. Eksklusiivsemad sõidukid tulevad tehasest ligi 22” valuvelgedega. Järelturul toodetavate valuvelgede diameetri suurused võivad küündida 30″+.
Kui soov on suurema diameetriga velgedele, siis õige viis on sama ratta üld diameetriga kõrguse säilitamine. Paljud sõidukite komponendid nagu nt ABS, ASC, DSC jpt stabiilsuse kontrollsüsteemid on ette nähtud korrektselt töötama teatud ratta üld diameetriga. Juhul kui ratta kõrgus erineb suuresti ettenähtud üld diameetrist, siis võib see negatiivselt mõjutada sõiduki jõudlust ja juhitavust. Selleks, et säilitada võimalikult sarnane ratta üld diameeter, peab rehvi külgsein olema madalam kui velje diameeter tõuseb. Antud kontseptsiooni nimetatakse pluss-suurendamiseks.
Laius
Laiuseks loetaks velje pöia osa, kuhu rehv on monteeritud. Laiust iseloomustatakse samuti tollides (J) ning see parameeter on järk-järgult autotööstuses suurenenud. Mida laiem on velg, seda laiema rehvi saab sinna paigaldada, tagades kuiva pinnaga parema haarde. Eriti olulist rolli mängib laius suurema võimsusega sõidukite puhul, mis vajavadki kiirendamisel võimalikult suurt kontaktpinda. Valuvelje laiuse puhul on tähtis, et oleks kasutusel sobiva laiusega rehvid. Valuvelje laiused hakkavad 4J ning võivad ulatada kuni 15 tollini.
Offset
Offseti (ET) mõõtühik on millimeetrites. See parameeter näitab vahemaad velje kesktelje ja rattarummu kinnituspinna vahel. Valuveljel, mille ET on 0, asub rattarummu kinnituspind täpselt velje keskteljel. Juhul kui kinnituspind on keskteljest valuvelje välimise külje poole, siis offset on positiivne (+). Positiivne offset on populaarsem tänapäeva sõiduautodel. Negatiivne offset (-) tähendab, et kinnituspind on tsentrist velje tagumise külje poole ja velje kodarad ulatuvad rohkem keskelt sissepoole ehk velg on nõgusam (rohkem levinud USA sõidukite puhul).
Allpool olev pilt illustreerib, kuidas erinev offset mõjutab valuvelje nihkumist rattakoopas. Tähtis on teada, et velje paiknemine rattakoopas ei sõltu mitte ainult offsetist, vaid ka velje üldisest laiusest. Näiteks 18″ x 8J ET45 velg ulatab sõiduki rattakoopas peaaegu sama palju välja nagu 18″ x 7J ET35.
Keskava
Keskava (CB) ehk tsentreerimisava, on velje keskel olev ava, mis paigaldatakse rattarummu külge. Mõõtühik on millimeetrites. Valuvelg toetub oma keskavaga sõiduki rattarummu äärisele. Sõltuvalt sõidukist on rattarummu suurused erinevad. Üldiselt toodetakse suurema keskavaga velgesid nagu CB73, CB74, CB110 mm, mis tagab suurema sobivuse erinevatele sõidukitele. Selleks, et sobitada suurema keskavaga veljed väiksema suurusega rummule, kasutatakse tsentreerimisrõngaid. Nende kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Poldivalem
Poldivalem annab teada, mitme poldi või mutritga kinnitub valuvelg rattarummu külge. Enamlevinud on nelja ja viie auguga süsteem. Poldivalem ja poltliite ringi diameeter (PCD) on omavahelises seoses – need märgitakse tavaliselt koos. Näiteks 5×120, kus 5 näitab poltide arvu ja 120 poltliiteringi diameetrit millimeetrites.
Konstruktsioon
Velje tootmisel kasutatakse erinevaid viise, mis selle konstruktsiooni määravad. Näiteks motospordis kasutatakse üldjuhul kõrgematele kriteeriumitele vastavaid (kergema kaaluga ja tugevamaid) valuvelgesid, kui tavakasutuses seeriatootmisega loodutel. Seega määrab need kriteeriumid konstruktsiooni ülesehitamise protsess. Valuvelgede konstruktsioon luuakse järgmiste erinevate protsesside tulemusel:
- Vormi valamine (Die Casting) – sulametall valatakse kinnisesse valuvormi, mis loob koheselt veljele kuju. Pärast vormi eemaldamist töödeldakse velge ning luuakse soovitud viimistlus. Selline protsess on enimkasutatavaim velgede tööstuses väikeste tootmiskulude tõttu.
- Sepistamine (Forging) – protsess, milles kasutatakse alumiiniumist plokki, mis pressitakse kindlate mõõtude ja kujuga vormi. Selle protsessi tulemuseks on ühtlaselt jaotunud struktuuri- ja jõuomadustega valuvelg. Üldjuhul on sellised veljed tugevamad, vastupidavamad ja kergema kaaluga, kui tavapäraselt vormi valatud veljed. See ei pane sõidukitele nii suurt koormust ja parandab sõidumugavust.
- Sujuv töötlemine (Flow Forming) – pärast vormist eemaldamist töödeldakse velje toorikut ja selle pöia osa sujuvamaks. Selle tulemusel on velg kergem ja vastupidavam välismõjutustele ning seeläbi parandab sõidumugavust.
Eesti
English
Русский